Jeeee...puhkus

2 nädalt saab nüüd teha põhimõtteliselt seda, mida hing ihkab.
Plaane palju, tahaks kõike jõuda, aga eks näis. Ei hakka ennast päris lõhki ka kiskuma. Tahaks lihtsalt mõnusalt tunda ennast ja välja puhata.

Järgmine nädal kindasti Viljandisse minek, pole oma vanaema ma ei tea mis ajast näinud. Häbi mulle kohe...
Kodus tahaks ka ühtkomateist teha. Eelmine nädal alustasin juba, nimelt köögi radiaatori värvimisega. Aga selle kallal tuleb veel tiba kõpitseda, ei meeldi mulle see tavaline valge;)
Eks, kui valmis saab, panen siia ka ülevaate.

Üks suur soov oleks minna Haapsallu, seal on kohe mitu head vanavara poodi. Õigemini need on heategevusliku organisastiooni poed, kus leiab kindasti igasugust põnevat. Samaaria
Ma tahaks poiste tuppa riietekappi saada, sest praegune kummut jääb neile juba kahepeale väikeseks. No ja igast nänni leiaks ka kindasti ma sealt koju kaasa tassimiseks:)

Siis tahaks veel suure toa ümber tõsta. Sain töökaaslaselt meile ideaalse diivanilaua, aga tahaks selle ja ülejäänud mööbli üle värvida. Viimasel ajal olen avatsanud enda jaoks sellise stiili nagu shabby chic. Tahaks just sellist maalähedast ja veidike vananenud ilmet koju tuua. Et oleks selline hubane ja mõnus. Praegu suures toas 4 erinevat värvi mööblit, tahaks ikkagi sellist ühtset muljet saada.
Ja kui ma vaid leiaks kuskilt vana puitu, millest saaks ühte seina suure raamaturiiuli teha, siis ma oleks väga õnnelik. Peaks vist minema kuskile metsa vana maja lammuta. Aga kust sellist leida:D

Tahaks igasuguseid põnevaid asju teha, oleks vaid oskust, aega ja raha...

Käisin poistega maal

Taaskord üks mõnus maal käik. Poisid said jälle üle pika aja ama (maakeeli vanaema) kollasesse majja. Ama tehtud vorstikaste värskete kartulitega läks kõhtu nagu ludinal. Värske hapukurk oli ka väga nämma.
Vahel kohe niiii mõnus lihtsalt olla ja mitte midagi teha. Kodus seda naljalt ei lubata ju:D
Sain isegi väikese uinaku teha, küll oli hea.
Poiskad said lahedad mullipüstolid Venemaalt kingiks.





Marju korjati ka. Luban, et teen neist ühe koogi:D

Südasuve rohtunud teed...

No viimasest postist on juba miljon aastat möödas ja ma olen täiesti laisu olnud. Aga no suvel ju koguaeg mingit tegemist...vabandused, vabandused, vabandused:D

Vahepeal olen üritanud jäätist teha. Nimelt sain ämmalt sünnipäevaks jäätisemasina, aga millegipärast ei tulnud see välja. Ei teagi, mis valesti tegin. Aga eks ma siis katsetan veel. Kui ma külmakppi kunagi ruumi saan, et see nõu sinna sisse mahutada. Hetkel on selle vallutanud maasika toormoos. Seniks aga jäävad paljud päris ahvatlevad retsepid mind ootama:)

Vahepeal on natuke puhatud ja siis jälle tööd tehtud. Üritan töö kõralt ka suve nautida. See aasta sain isegi sukeldumise ära proovitud. Lihtsalt fantast kogemus oli. Tahaks kindasti uuesti veealust maailma avastama minna.
Nüüd ootan jälle reedet, sest siis saabub mu 2-nädalane puhkus. Põgeneme Viljandisse vanaema juurde ära. Saab päevitada, jões ujumas käia, rohida, päevitada, ujuda, rohida, võibolla ka mõnda marja juba korjata, peale maasikate;)
Hommikul paljaste varvastega kasteses rohus kiigeni minna ja seal kohvi nautida...lihtsalt tõeliselt puhata...
Tahaks hirmsasti ka Jaan Tättet kuulama minna. Eks näis, kas sellest plaanist ka midagi välja tuleb.


Vahelduseks aga üks imelihtne karulikook, mille ma leidsin juulikuu Oma Maitsest ja mis algselt pidi olema makraga, aga kuna minu meespere seda üldse ei armasta, siis vahetasin selle singi vastu.
3 suurt kartulit
1/2 mugulsibulat
2 sl hapukoort
2 muna
1 tl küpsetuspulbrit
150 g sinki / krabimaitselist liha Pidulik
peotäis peterselli/tilli
Riivi keedetud kartul jämedateks ribadeks. Tükelda ja pruunista pannil sibul. Sega kartul ja sibul omavahel ning lisa hulka hapukoor, lahtiklopitud munad ja küpsetuspulber. Sega kõik hoolega läbi, tainas jääb suhteliselt vedel. Viimasena lisa hulka hakitud sink ja till. Vooderda küpsetusvorm küpsetuspaberiga, vala segu vormi ja küpseta 180 kraadi juures piil tundi. Ja head isu!!


Teine asi, mis mulle hirmsasti maitses ja oli jällegi hea lihtne, oli värske salat makraga, sest praeguse palavusega ei olegi suurt söögiisu.


Mina panin kurki, tomatit, redist, fetat, hapukoort ja makrat. Jube nämma:)

Kuhu see aeg küll kaob

Täna juba 2.mai
Homme jälle nädalaks ajaks kooli tarkust saama ja ülehomme minu kalli vanaema sünnipäev. Vanust tal juba 61 aastat kogutud. Minu suur tugi ja armastus. Ma ei tea mida ma küll temata teeks:)

Kuid täna on mõnus pühapäev. Istun ja joon oma "väikesest" tassist kohvi, nägu ilutseb mask, mis lõhnab väga väga hästi. Ikkagi lootuseõie oma. Lubatakse igastahes sügavpuhastaud ja siledat nägu...no eks näis siis;)

Peaks tegelt koristama hakkama. Või paneks oma peagi jõudva sõbranna hoopis seda tegema, aga see vist poleks kuigi kena tema suhtes...kuid nagu öeldakse, küsija suu pihta ei lööda, nii et küsida ikka võiks;)
Aiamaa ootab samuti korda tegemist, et saaks selle grillimisega ära ristida.

Koer tahab ka pissile saada ja märg pesu nööri peale kuivama. Mina aga istun ikka veel oma hommikumantlis, naudin pühapäeva ja kuulan Hedvigit.

See aasta nad Andrega jälle tuuritama , mis mulle väga meeltmööda uudis. Peaks nüüd ainult välja valima, millisesse ilusasse mõisasse seekord minna. Valik saab raske olema, sest Eestimaal ikka niivõrd palju ilusad paiku.


Vabad päevad on ühed igavesti toredad päevad ja kodus olla on niii hea...

Neljapäev, mis tundub, kui reede

Nii palju siis sellest mõnusast soojast kevadest eksole. Ja minu suurest plaanist minna täna õhtul kindasti suuurt, ilusat ja oranzi kuud pildistama. Kuust pole ju haisigi, kui need pahad vihmepilved muudkui ees passivad. Aga ega mul eriti muud üle jäägi, kui uut täiskuud oodata.
Eks ma siis torisen selle vihmaga edasi ja ootan:)












Riis kanafilee, mee, küüslaugu, marineeritud paprika ja koorega.

Nädalavahetused on head

Reede õhtul peale tööd tuli koputus uksele. Seal olid naabrid, kes kutsusid meid iga-aastasele Jüriöö tõrviku-teatejooksule Raasikule. Mõeldud tehtud ja minek.
Saime oma ilusad narmendavad numbrid selga ja viidi meid oma punkti ootama. Venitasin ja hüppasin nii kuis jaksasin, et oma keha mitte väga suurde šokki viia peale jooksupuhkust. Aga etteruttavalt võin öelda, et sääremari mõtles ikkagi, et oleks tore üks väike kramp korraldada, mis sest et vahemaa oli 200 m :D
Aga tagasi jooksu juurde. Stardipauk käis, mida mina isiklikult ei kuulnud, ja nurga tagant ilmusid juba esimesed jooksjad, aga meie tiimi oma ei kusagil. No tõsimeeli, ootasin mingine minut. Tundsin ennast päris kummaliselt, kui aus olla:P Kuid siis ta tuli, aga tõrvik ei põlenud. Saime selle ka uuesti põlema ja minu osa võis alata.
Panin täie auruga;D (asusõna noh)
Pärast sain teada, et alguses kohe ei saadud tõrvikut põlema ja sellest ka selline viivitus.
Kui meie aeg oli tiba peale 8 mintsa siis esimene koht kimas selle tee läbi tiba
kauem kui 5 minutiga.
Ei, aga tore oli, mis sest et me tagant poolt esimesteks jäime:))Ei ole mõtet enam noortega võistelda. Aga pärast koju jõudes tegime õues juba sõjaplaane järgmiseks aastaks, et kuidas ikka natukenegi paremat kohta saada:)


Laupäeval aga sõitsin maale ära laste ja koeraga. Vanaema juba ootas meid seal ees. Plaan oli linnulaulu kuulata ja lihtsalt looduses olla ja kõike seda kaifida. No ja
veidikene tööd ka teha. Eelmise aasta lehed vedelesid veel maas, kuid tuul oli nii suur, et kogu meie töö ja vaev puhuti lihtsalt laiali. Seega otsustasime, et oleme tublid mõni teine kord, kui ilm vaiksem.
















Kevad ikka niiiii ilus aastaaeg...esimesed lilled ja kõik alles ärkamas ja tärkamas. Esimene lill vanaema aias oli lumiroos.


Ja veel lumikellukesd, maikellukesed, sinililled, tärkavad pojengid jne jne



















Lapsed korjasid lilli mulle





























Neil oli ka igavesti tore päev ja tagasi tulles kukkusid kohe magama, nii kui auto liikuma hakkas.



Ning täna, pühapäevl, on ka meie pere ametlik grillihooja avamise grillimine Viimsis.
Vast tuul meie liha taldriku pealt minema ei vii:P

Üks igavesti mõnus laupäev

Ära kõnni mu ees, ma ei pruugi järele tulla. Ära kõnni mu taga, ma ei pruugi ees astuda. Kõnni mu kõrval ja ole lihtsalt mu sõber.
Albert Camus, 1913-1960 oli alžeeria-prantsuse kirjanik ja filosoof, Katku autor.


Eelmine laupäev tegime plikadega väikese istungi. Sai natuke süüa tehtud, veini joodud (mõni üksik ka siidrit:P) ja niisama lobisetud ja vanu aegnu meenutatud. Ikkagi juba 10 aastat juba möödunud meie sõpruse algusest...gaad, kuhu see aeg ometi kaob...

Söögivalikust jäi sõeldale lasanje. Mis küll natuke keerulisem teha, kui niisama pasta, aga tulemus on alati lihtsalt nämma.
Juurde lihtne tomati-basiiliku salat ja voilaa...söök missugune:)
Mmmm...ja magustoiduks vahukoor kamaga ning marjadega. Ausalt öeldes ma natuke pelgasin kama, aga tulemus oli tõesti väga-väga-väga hea, nii et teinekordki ;)


Aga aitäh Britta ja Leen, et rongiga kohale tulite, saite tiba nostalgitseda, ja teinekord võtke fotokas kaasa:P
Aga selle vea saame 15ndal juba parandada, kui Tartusse nostalgitsema läheme;)

Järjekordne kinoskäik

"Pole tähtis, mis sa oma elu jooksul teed. Tähtis on see, et sa seda teeksid!"

Filmiks seekord "Mäleta mind"

Kurb, aga väga mõtlema panev film. Ei saa salata, et filmi lõppedes läksin ka mina punaste ja vesise silmadega saalist välja. Pole ka midagi imesada, sest lõpp tõesti oli üllatav ja kurb.
Aga soovitada julgen seda igati, hea vaheldus (tegelt suht sisututele:) ) romantilistele-komöödiatele, mida mulle meeldib ka ikkagi vaadata:)


Ma ei oskagi täpselt kirja panna seda, mida see filmi vaatamine minus tekitas...

Kuid ükskõik mida me ka elus ei teeks, peaksime me endale aru andma, et need teod mõjutavad vähemal või suuremal määral ka teisi...

Cheryl Cole ft Will.I.Am 3 Words

Ma ei tea, mis selles laulus niii erilist on, aga pole mingit probleemi seda tund aega järjest kuulata. Viimase kahe päeva jooksul olen ma seda vist oma miljon korda kuulanud (ausõna, ma ei liialda).
Kodused juba vajavad kõrvatoppe, aga mina kuulaks veel ja veel ja veeeeel...


I met a guy at the club
I let him know I'm in love

I met a girl at the bar
I let her know who you are

I told her you are a love of my life and
One day you gonna be my wife and
We are gonna have some babie together

I told him you are a man of my dreams
You saved me from drowning in the streams
I know we're really gonna last forever and ever

It was those, 3 words that saved my life
It wasn't complicated
Wasn't pre-meditated
It wasn't under-rated
Boy I'm so glad you stayed and
It was those 3 words saved my life
It wasn't complicated
Wasn't pre-meditated
To you I'm dedicated
Let's go ahead and say it

I love you I love you
You are the love of my life my life
I love you I love you
You are the love of my life my life

You know you're holdin my heart
Can't nothin' tear us apart

You know I'm so in love with you
Can't nothin tear us apart no

I said I L-O-V-E Y-O-U
I'm so into you girl
She said M-E T-O-O
It's obvious I'm so into you boy
So why don't we ( we ) hold ( hold ) on ( on ) for ( to ) love
Through the ups and downs never let go
Holdin' on forever never let go
It all started with 3 words, saved my life
It wasn't complicated
It wasn't complicated
It wasn't complicated
It wasn't complicated
Baby those 3 words saved my life

I love you I love you
You are the love of my life my life
I love you I love you
You are the love of my life my life

Liigaasta

May you never steal, lie, or cheat, but if you must steal, then steal away my sorrows, and if you must lie, lie with me all the nights of my life, and if you must cheat, then please cheat death because I couldn't live a day without you.

Väike copy-paste ühest teisest blogist ja filmist Liigaasta.
Käisin ka seda filmi vaatamas juba siin mõni nädal tagasi ja väga-väga meeldis. Vaataks veel. Mulle meeldib filme mitu korda vaadata, sest iga kord leiad sealt jälle midagi uut ja huvitavat, mida esimese korraga kohe tähele ei pannud.
Aga nüüd on veelgi suurem soov minna Iirimaale ja ennast sealsest loodusest lummata lasta.

Kuid filmist niipalju, et ilus on vaadata suurt inimestevahelist armasust ning selle tekkimist. Kuidas miski asi/keegi paneb meid oma senises elus kahtlema ja elu ümber vaatama. Armastuse pärast tehakse ikka igasugu imelikke ja mitteimelikke asju. Tõeline armastus paneb terve maailma keerlema. On see siis hea või mitte...võta kinni. Eks vist kuidas kellelegi. Kes ratsionaalsem, kes mitte.
Minule, vana romantikule, meeldib, kui maailma keerleb:) Mina ei taha olla armastuse koha pealt ratsionaalne, tahan kaduda sinna salapärasesse maailma ja sealt enam mitte kunagi tagasi tulla...

Ükski päev...

...ei saa alata halvasti ega ka kulgeda halvasti, kui saab juua kohvi Sponge Bobi tassist, mille üks tore tädi tegelikult minu suuremale pojale kaugelt kaugelt Türgimaalt tõi, aga mille Tannu emmele hoopis loovutas:)

Pestotäidisega kana

Kuulates järjekordselt oma söögitegemise-muusikat, mis shuffeldas mul läpakas ja milleta ma kuidagi köögis toimetada ei suuda, hakkasin õhtuksööki valmistama. On asju, mida ma lihtsalt vaikuses teha ei saa ja söögi tegemine on kindlasti üks nendest.
Just neid kahte, Hedvigit ja Tanelit, on koos hea kuulata. Tasakaalusatavad teineteist. Hedvigi laulud viivad kuskile kaugustesse ja mõtete soppidesse tuulama ja Tannu toob oma rajuma muusikaga jälle reaalsusesse tagasi.
Ja siinkohal ma ei saa mitte mainimata jätta suvist Hedvigi ja Andre kontserti Kalvi mõisas, mis jättis lihtsalt unustamatu mulje mulle. Loodan, et ka ees seisaval suvel ühe taolise kontserdi elamuse võrra rikkamaks saan.
See mõis ise on lihtsalt fantastiliselt ilus. Mõnus ja kuidagi eriti hubaselt soe. Ja see roosiaed ja vaade merele..ohh jah:)
Kui ma kunagi rikkaks saan, siis kindasti tahaks sinna ööseks jääda, et saaks kõike seda veel ja veel kauem nautida. Kohv ja värsked saiakesed hommikuses kasteses roosilõhnas...mmm...mõnus.

Aga nüüd söögi juurde. Lapates uut Oma Maitset, jäi silma pestotäidisega kana. Tundus isuäratav, aga retsepti väga ei süvenenuda ei jõudnud.
Täna siis, kui mõtlesin teha seda, avastasin, et sinna käib ka maitsestamata toorjuust. Kuid seda mul kodus polnud. Aga pole hullu, asendasin selle Tere küüslaugu toorjuustuga ja natukese merevaiguga. Segasin need pestoga (mitte küll oma tehtud) kausis kokku ja pistin kanafilee vahele. Riivsaiale lisasin soola, pipart,kuivatatud basiilikut ja püherdasin kanad korralikult seal sees. Seejärel kanad ahjuvormi, oliivõli peale ja kuuma 200 kraadisesse ahju küpsema.

Natuke jäi pesto ja toorjuustu "möksi" alles ja kasutasin selle väga otstarbekalt ära. Nii head asja ei saa mitte raisku lasta:)
Kana sai lõpuks valmis. Terve köök oli nii head pesto lõhna täis ja sai isukalt sööma hakata. Võiks öelda, et täitsa hea tuli. Aga järgmine kord tahaks kindasti täpselt retsepti järgi teha. Just maitsestamata jogurti ja seedrimänni seemnete poolest. Ja tomatist tundsin ka puudust.

















Õige retsept aga järgmine:

4 broilerifileed
3 sl isetehtud pestot
u 100 g mascarpone´t või maitsestamata toorjuustu
4 sl oliivõli
100 g riivsaia
200 g ploomtomateid
peotäis seedrimänni seemneid
basiilikut
soola, pipart

- Kuumuta ahi 200 kraadini.Tee iga filee sisse noaga lõige, et tekiks täidise jaoks tasku. Sega mascarpone ja pesto ning jaga nelja filee vahel.
- Määri iga kanatükk 1 tl õliga ja maitsesta korralikult. Maitsesta ka riivsai ning lase kanafileedel selles korralikult püherdada. Tõsta portsjonid õliga määritud ahjupannile ja lisa tomatid. Soovi korral nirista veel vähese õliga üle.
- Küpseta 20-25 minutit. Lisa roale seedrimänni seemneid ja lase veel 2 minutit küpseda. Raputa üle basiilikuga. Paku koos kartuli või krõbeda saiaga.

Lumi palun mine ära!

No ma ausõna enam ei jaksa lihtsalt...kopp on ees ja künnab. Aga oleks siis maa must, oh ei. Lund on kurgumulguni ja rohkemgi veel. Kui juba hakkad lootma, et kevadine päike sulatab vaikselt seda meeletus koguses lund, siis sama päeva õhtul sajab kõik tagasi ja mingist paljast mustast maast pole haisugi.

Tahaks juba sinilille metsa alla korjama minna ja linnulauluga aasal jalutada:)

Ootame ja loodame siis, et lume sulamine meid päris ära ka ei uputa.

Minu elu esimene juustukook

Minu jaoks oli juustukoogi tegemine suhteliselt hirmuäratav, sest tundus, et see on kõrgem matemaatika ja ma ei saa sellega never hakkama. Aga võta näpust:)
Leidsin nami-nami lehelt selle retsepti ja lugedes kommentaare tundus imehea ja imelihtne:)

Ja kuna mehe õde Inglismaalt koju tuli, siis oligi hea põhjus üks kook küpsetada.
Ämm ja äi igastahes andsid oma heakskiidu mu esimesele toorjuustukoogile:P Ja mulle omale ka väga maitses, kindasti teen seda veel.

Aaa ja mis kõige tähtsam, üleeile panin ka leiva juuretise käärima. Näis, mis sellest välja tuleb:)

Tähtpäev

Reedel, 19.03, oli meil 5.pulmaaastapäev. Uskumatu juba 5 aastat täis, kuhu see aeg küll ometi kaob:D Ja mis veel "hullem", mul on kodus laps, kes saab suvel ju ka juba 5...varsti kooli ja siis juba pruudid majas...appiiiii:))

Aga plaan oli siis õhtul lihtsalt midagi head teha ja mõte jäi pasta peale. Kuna ma sain naistepäevaks omale Jamie Oliveri kokaraamatu ja jubedalt tahaks sealt kõiki asju proovida siis leidsingi sealt sellise huvitava roa nagu tagliatelle brokoli ja pestoga. Mis mind selle juures just huvitama hakkas oli see, et Jamiel paneb pasta sisse kartulit. No mina näen sellest asja küll esimest korda:) Reipalt poodi minnes aga selgus, et seal ei ole nii brokolit ega ka värsket basiilikut:(
Seega pidin midagi uut välja mõtlema ja võtsin poest lihtsalt koort, kirrstomateid , juustu (Valio forte, kui ma nüüd õigesi mäletan, sest ka paremsani seal polnud-see on see kohaliku poe "eelis").
Kodus praadin kanafilee, sibula, küüslaugu, kirsstomatid ja lõpuks lasin veist podiseda poti all koos koore ja riivitud juustuga. Maitsestasin soola-pipra-kuivatatud basiiliku-karriga. Ja kõige lõpus pasta hulka ja valmis ta oligi.

Maailma tervislikum võisai

Õnneks küll margariinita, aga see-eest ketšupiga:) Ei mingeid vorste ega juuste, vaid puhas ketšup.
Ja mida minu suurem laps võiks vist lõpmatuseni süüa. Nii palju siis meie tervislikuma elu poole liikumisest:D Aga eks vahel ikka ju võib ka selliseid toredad asju süüa.

Vitamiinipomm

Peale väsitavat tööpäeva lõppu kulub alati midagi head ära ja poes ringi vaadates tuli idee teha üks hea värske salat. Mõeldud, tehtud. Asjad korvi ja minekule. Kodus lendasid kaussi tomat, hiinakapsas, redis, roheline sibul (niii ammu pole seda söönud, häbi kohe), paprika ja külmkapis oli feta juustu ja peale veel natuke soola-pipart-kuivatatud basiilikut ja oliiviõli ja valmis oligi. Rukkileib kõrvale ja õhtusöök missugune:) Ei pea alati midagi suurt ja sooja ju olema. Kõht on igatahes jube täis, sest kauss oli suur ja ma ei suutnud lõpetada enne, kui kõik otsas oli:P


Aga tegelikult ma ei saa aru, mis minuga praegu toimub. Mind küll pole söögi tegemine kunagi külmaks jätnud ja hea meelega olen proovinud erinevaid sööke (just teiste tehtud:D),kuid viimasel ajal olen kohe eriti huvitatud sellest, et ise midagi head valmis kokata. Riiulid on täitunud aastate jooksul mitme erineva kokaraamatuga, netist on välja printitud igasugu põnevat kraami, aga nüüd kohe eriline tuhin peal. Poes käin ringi pilguga, et mida maitsavat ühest või teisest saaks ja kuidas miski koos maitseks jne jne.
Tegelikult tuleb palju sellest, et nähes mida mu lapsed söövad, siis tuleb tõeline ahastus peale. Näost aetaks sisse (kui vähegi lubatakse) igast jama, mis tegelikult ei anna lapse kasvavale organismile mitte midagi. Aga emana tahad ju näha, et lapse sööks tervislikult ja saaks sellest söögist peale säilitusainete ka midagi muud.
Seega olen igasugused poolfabrikaadid ja muu jura keelanud koju osta. Nüüdsest peab kõik lauale minev olema enda tehtud...ok, päris hulluks ma ka ei lähe ja kõike ära ei keela, sest endalgi rämpstoidu isu ja vahel peab omale ka seda lubama, aga üldjoones võiks ja peaks ikka tervislikuma elu suunas liikuma.
See ei tähenda, et me nüüd kogu perega hakkaks vaid juurikadi sööma...oh ei. Pitsa ruulib ikka ja alati, aga see saab nüüdsest olema tiba tervislikum, kui see, mis poodidest pakutakse.

Ja kuna meil siin maal pisi-pisi maalapike, siis prooviks see aasta sinna ka midagi istuda (nt mõni porgand, aga pigem maitsetaimi, mida saaks talveks sügavkülma panna). Kui see lumi muidugi suvatseb üldse kunagi siit Eestimaa pinnalt kaduda (no ausõna on kopp ees juba ja praegu välja vaadates sajab JÄLLE juurde :S )

Pontšikud, pontšikud

Esimesed kohupiimapontsikud valma. Niii head tulid:) Teinekordki.
Idee sain Britta blogist, nii et tänud sulle;)

Ja kui jutt juba Britta blogi peale läks, siis ma ei saa mitte kiitmata jätta sinu tegemisi....no super lihtsalt. Jõuaks ma ise ka kunagi sinnamaale, et nii tubli oleks. Kuid, nagu öeldakse, kes tasakesi sõuab, see kaugele jõuab. Ma siis katsun ka sellest kinni hoida;)

Taas käsitöölainel

Siit ta siis tuleb, minu täitsa esimene postitus:D

Aga nüüd asja juurde:)

Pole juba ammu-ammu midagi meisterdanud ja nüüd ndlvahetusel (muidugi just enne sünnipäevale minekut, kus kõige kiirem aeg, aga no tüüpiline käitumine minu puhul;) ), tuli suur tuhin peale, et sai kohe mitu asja valmis tehtud. Nüüd ootan uut rahalaeva:) et saaks ühelt väljamaa lehelt igast põnevat ja seninägematut ehete-nänni tellima kukkuda.
See on see, kui annad näpu ja see meisterdamine võtab hoopis käe. Ei saa enam pidama ka, aga ega ma väga virisegi. Mulle täitsa meeldib see. Närvid puhkavad ja puha...senikaua kuni lapsed neid kõige väiksemaid osi just põrandale ei kukuta ja siis mina neid üks haaval sealt korjama ei pea.
Viimased nokitsemised: