Uus aasta on käes ja peaks ka miskit lubama. Kuigi ma olen pigem seda poolt, et terve aasta peaks omale aeg-ajalt midagi lubama ja ka kinni pidama nendest lubadusest. Mis see uus aasta siis ikka nii eriline on -päev, nagu iga teine ju tegelt. Ainult number muutub.
Ennast tuleb aasta läbi käsile võtta ja paremuse poolt pürgida.

Aga no olgu, mis seal salata, lubasin ikkagi ka mina uueks aastaks midagi:
*Olla õnnelik!!
*Teha oma kodu lõpuni korda:) Nagu Tallinna linn, mis kunagi valmis ei saa.

Ma loodan, et neid kahte pole väga raske täita, sest kõik on ju tegelikult meie endi kätes.
"Meie elu on just selline, milliseks me ta mõtleme!" ;)


Aga tagasi tulles minu teise lubaduse juurde. Oma kodukese korda tegemisega alustasin ma juba varakult.
Meil on suures toas ühes seinas mustriline tapeet, mis sisse kolides sai kenasti seina pandud. Aga minu kõige väiksem noormees mõtles suht vahetult peale seda, kui tapeet seina sai, et oleks päris lõbus sinna peale oma kunsti teha. Ja nii pidingi ma 2 paani maha kiskuma uuesti. Ja see jäi nõnda sinna seisma üle aasta. Uue rulli tapeeti ostsin ma ka juba ma ei tea millal ära. Aga mida polnud, oli enda enda võtmine.

Aga 2. jaanuari õhtul mõtlesin ma, et saagu mis saab. Sõbrannad külastasid meid ära ja kui olin nad kenasti ära saatnud, võtsin kätte, otsisin tapediliimi ja -rulli üles ja hakkasin tapeetima.

Umbes tunni ajaga sai see töö tehtud, mille jaoks ma üle aasta hoogu võtsin :D Tegelikult enda vabanduseks ma võin öelda, et selliste asjadega harjuvad inimesed lihtsalt ära ja ei pane seda iga päev tähelegi. Meie korteri eelmised omanikud rääkisid meile enne sisse kolimist, et kui nemad uue välisukse panid, siis uksepaled jäid tegemata ja nii see jäigi viieks aastaks. Ja see on siiamaani veel nii:) Ma luban siinkohal, et suvel teen ma selle korda;)

Aga oi, kui uhke ma enda üle olin ja uhke seina üle, et see nüüd ilusaks sai.

Kas ta pole mitte ilus:))

Teine asi, millest ma olen juba pikmat aega unistanud, on mingid sildid wc ja vannitoa uksele. Nägin tükk aega tagasi miskisuguses ajakirjas, kuidad üks pere oli pannud keraamilised wc ja vannitoa kujud raami ja siis need ustele, aga kahjuks ei ole mul siiamaani õnnestunud selliseid kujusid kuskilt leida:(
Aga kuna soov oli sinna ikkagi miskit saada, siis otsisin netis pilte, mis sobiks. Ja panin need raami ja tulemus sai selline:

Uksed ootavad ikka veel piitasid:)

Jeeee...puhkus

2 nädalt saab nüüd teha põhimõtteliselt seda, mida hing ihkab.
Plaane palju, tahaks kõike jõuda, aga eks näis. Ei hakka ennast päris lõhki ka kiskuma. Tahaks lihtsalt mõnusalt tunda ennast ja välja puhata.

Järgmine nädal kindasti Viljandisse minek, pole oma vanaema ma ei tea mis ajast näinud. Häbi mulle kohe...
Kodus tahaks ka ühtkomateist teha. Eelmine nädal alustasin juba, nimelt köögi radiaatori värvimisega. Aga selle kallal tuleb veel tiba kõpitseda, ei meeldi mulle see tavaline valge;)
Eks, kui valmis saab, panen siia ka ülevaate.

Üks suur soov oleks minna Haapsallu, seal on kohe mitu head vanavara poodi. Õigemini need on heategevusliku organisastiooni poed, kus leiab kindasti igasugust põnevat. Samaaria
Ma tahaks poiste tuppa riietekappi saada, sest praegune kummut jääb neile juba kahepeale väikeseks. No ja igast nänni leiaks ka kindasti ma sealt koju kaasa tassimiseks:)

Siis tahaks veel suure toa ümber tõsta. Sain töökaaslaselt meile ideaalse diivanilaua, aga tahaks selle ja ülejäänud mööbli üle värvida. Viimasel ajal olen avatsanud enda jaoks sellise stiili nagu shabby chic. Tahaks just sellist maalähedast ja veidike vananenud ilmet koju tuua. Et oleks selline hubane ja mõnus. Praegu suures toas 4 erinevat värvi mööblit, tahaks ikkagi sellist ühtset muljet saada.
Ja kui ma vaid leiaks kuskilt vana puitu, millest saaks ühte seina suure raamaturiiuli teha, siis ma oleks väga õnnelik. Peaks vist minema kuskile metsa vana maja lammuta. Aga kust sellist leida:D

Tahaks igasuguseid põnevaid asju teha, oleks vaid oskust, aega ja raha...

Käisin poistega maal

Taaskord üks mõnus maal käik. Poisid said jälle üle pika aja ama (maakeeli vanaema) kollasesse majja. Ama tehtud vorstikaste värskete kartulitega läks kõhtu nagu ludinal. Värske hapukurk oli ka väga nämma.
Vahel kohe niiii mõnus lihtsalt olla ja mitte midagi teha. Kodus seda naljalt ei lubata ju:D
Sain isegi väikese uinaku teha, küll oli hea.
Poiskad said lahedad mullipüstolid Venemaalt kingiks.





Marju korjati ka. Luban, et teen neist ühe koogi:D

Südasuve rohtunud teed...

No viimasest postist on juba miljon aastat möödas ja ma olen täiesti laisu olnud. Aga no suvel ju koguaeg mingit tegemist...vabandused, vabandused, vabandused:D

Vahepeal olen üritanud jäätist teha. Nimelt sain ämmalt sünnipäevaks jäätisemasina, aga millegipärast ei tulnud see välja. Ei teagi, mis valesti tegin. Aga eks ma siis katsetan veel. Kui ma külmakppi kunagi ruumi saan, et see nõu sinna sisse mahutada. Hetkel on selle vallutanud maasika toormoos. Seniks aga jäävad paljud päris ahvatlevad retsepid mind ootama:)

Vahepeal on natuke puhatud ja siis jälle tööd tehtud. Üritan töö kõralt ka suve nautida. See aasta sain isegi sukeldumise ära proovitud. Lihtsalt fantast kogemus oli. Tahaks kindasti uuesti veealust maailma avastama minna.
Nüüd ootan jälle reedet, sest siis saabub mu 2-nädalane puhkus. Põgeneme Viljandisse vanaema juurde ära. Saab päevitada, jões ujumas käia, rohida, päevitada, ujuda, rohida, võibolla ka mõnda marja juba korjata, peale maasikate;)
Hommikul paljaste varvastega kasteses rohus kiigeni minna ja seal kohvi nautida...lihtsalt tõeliselt puhata...
Tahaks hirmsasti ka Jaan Tättet kuulama minna. Eks näis, kas sellest plaanist ka midagi välja tuleb.


Vahelduseks aga üks imelihtne karulikook, mille ma leidsin juulikuu Oma Maitsest ja mis algselt pidi olema makraga, aga kuna minu meespere seda üldse ei armasta, siis vahetasin selle singi vastu.
3 suurt kartulit
1/2 mugulsibulat
2 sl hapukoort
2 muna
1 tl küpsetuspulbrit
150 g sinki / krabimaitselist liha Pidulik
peotäis peterselli/tilli
Riivi keedetud kartul jämedateks ribadeks. Tükelda ja pruunista pannil sibul. Sega kartul ja sibul omavahel ning lisa hulka hapukoor, lahtiklopitud munad ja küpsetuspulber. Sega kõik hoolega läbi, tainas jääb suhteliselt vedel. Viimasena lisa hulka hakitud sink ja till. Vooderda küpsetusvorm küpsetuspaberiga, vala segu vormi ja küpseta 180 kraadi juures piil tundi. Ja head isu!!


Teine asi, mis mulle hirmsasti maitses ja oli jällegi hea lihtne, oli värske salat makraga, sest praeguse palavusega ei olegi suurt söögiisu.


Mina panin kurki, tomatit, redist, fetat, hapukoort ja makrat. Jube nämma:)

Kuhu see aeg küll kaob

Täna juba 2.mai
Homme jälle nädalaks ajaks kooli tarkust saama ja ülehomme minu kalli vanaema sünnipäev. Vanust tal juba 61 aastat kogutud. Minu suur tugi ja armastus. Ma ei tea mida ma küll temata teeks:)

Kuid täna on mõnus pühapäev. Istun ja joon oma "väikesest" tassist kohvi, nägu ilutseb mask, mis lõhnab väga väga hästi. Ikkagi lootuseõie oma. Lubatakse igastahes sügavpuhastaud ja siledat nägu...no eks näis siis;)

Peaks tegelt koristama hakkama. Või paneks oma peagi jõudva sõbranna hoopis seda tegema, aga see vist poleks kuigi kena tema suhtes...kuid nagu öeldakse, küsija suu pihta ei lööda, nii et küsida ikka võiks;)
Aiamaa ootab samuti korda tegemist, et saaks selle grillimisega ära ristida.

Koer tahab ka pissile saada ja märg pesu nööri peale kuivama. Mina aga istun ikka veel oma hommikumantlis, naudin pühapäeva ja kuulan Hedvigit.

See aasta nad Andrega jälle tuuritama , mis mulle väga meeltmööda uudis. Peaks nüüd ainult välja valima, millisesse ilusasse mõisasse seekord minna. Valik saab raske olema, sest Eestimaal ikka niivõrd palju ilusad paiku.


Vabad päevad on ühed igavesti toredad päevad ja kodus olla on niii hea...

Neljapäev, mis tundub, kui reede

Nii palju siis sellest mõnusast soojast kevadest eksole. Ja minu suurest plaanist minna täna õhtul kindasti suuurt, ilusat ja oranzi kuud pildistama. Kuust pole ju haisigi, kui need pahad vihmepilved muudkui ees passivad. Aga ega mul eriti muud üle jäägi, kui uut täiskuud oodata.
Eks ma siis torisen selle vihmaga edasi ja ootan:)












Riis kanafilee, mee, küüslaugu, marineeritud paprika ja koorega.

Nädalavahetused on head

Reede õhtul peale tööd tuli koputus uksele. Seal olid naabrid, kes kutsusid meid iga-aastasele Jüriöö tõrviku-teatejooksule Raasikule. Mõeldud tehtud ja minek.
Saime oma ilusad narmendavad numbrid selga ja viidi meid oma punkti ootama. Venitasin ja hüppasin nii kuis jaksasin, et oma keha mitte väga suurde šokki viia peale jooksupuhkust. Aga etteruttavalt võin öelda, et sääremari mõtles ikkagi, et oleks tore üks väike kramp korraldada, mis sest et vahemaa oli 200 m :D
Aga tagasi jooksu juurde. Stardipauk käis, mida mina isiklikult ei kuulnud, ja nurga tagant ilmusid juba esimesed jooksjad, aga meie tiimi oma ei kusagil. No tõsimeeli, ootasin mingine minut. Tundsin ennast päris kummaliselt, kui aus olla:P Kuid siis ta tuli, aga tõrvik ei põlenud. Saime selle ka uuesti põlema ja minu osa võis alata.
Panin täie auruga;D (asusõna noh)
Pärast sain teada, et alguses kohe ei saadud tõrvikut põlema ja sellest ka selline viivitus.
Kui meie aeg oli tiba peale 8 mintsa siis esimene koht kimas selle tee läbi tiba
kauem kui 5 minutiga.
Ei, aga tore oli, mis sest et me tagant poolt esimesteks jäime:))Ei ole mõtet enam noortega võistelda. Aga pärast koju jõudes tegime õues juba sõjaplaane järgmiseks aastaks, et kuidas ikka natukenegi paremat kohta saada:)


Laupäeval aga sõitsin maale ära laste ja koeraga. Vanaema juba ootas meid seal ees. Plaan oli linnulaulu kuulata ja lihtsalt looduses olla ja kõike seda kaifida. No ja
veidikene tööd ka teha. Eelmise aasta lehed vedelesid veel maas, kuid tuul oli nii suur, et kogu meie töö ja vaev puhuti lihtsalt laiali. Seega otsustasime, et oleme tublid mõni teine kord, kui ilm vaiksem.
















Kevad ikka niiiii ilus aastaaeg...esimesed lilled ja kõik alles ärkamas ja tärkamas. Esimene lill vanaema aias oli lumiroos.


Ja veel lumikellukesd, maikellukesed, sinililled, tärkavad pojengid jne jne



















Lapsed korjasid lilli mulle





























Neil oli ka igavesti tore päev ja tagasi tulles kukkusid kohe magama, nii kui auto liikuma hakkas.



Ning täna, pühapäevl, on ka meie pere ametlik grillihooja avamise grillimine Viimsis.
Vast tuul meie liha taldriku pealt minema ei vii:P