Cheryl Cole ft Will.I.Am 3 Words

Ma ei tea, mis selles laulus niii erilist on, aga pole mingit probleemi seda tund aega järjest kuulata. Viimase kahe päeva jooksul olen ma seda vist oma miljon korda kuulanud (ausõna, ma ei liialda).
Kodused juba vajavad kõrvatoppe, aga mina kuulaks veel ja veel ja veeeeel...


I met a guy at the club
I let him know I'm in love

I met a girl at the bar
I let her know who you are

I told her you are a love of my life and
One day you gonna be my wife and
We are gonna have some babie together

I told him you are a man of my dreams
You saved me from drowning in the streams
I know we're really gonna last forever and ever

It was those, 3 words that saved my life
It wasn't complicated
Wasn't pre-meditated
It wasn't under-rated
Boy I'm so glad you stayed and
It was those 3 words saved my life
It wasn't complicated
Wasn't pre-meditated
To you I'm dedicated
Let's go ahead and say it

I love you I love you
You are the love of my life my life
I love you I love you
You are the love of my life my life

You know you're holdin my heart
Can't nothin' tear us apart

You know I'm so in love with you
Can't nothin tear us apart no

I said I L-O-V-E Y-O-U
I'm so into you girl
She said M-E T-O-O
It's obvious I'm so into you boy
So why don't we ( we ) hold ( hold ) on ( on ) for ( to ) love
Through the ups and downs never let go
Holdin' on forever never let go
It all started with 3 words, saved my life
It wasn't complicated
It wasn't complicated
It wasn't complicated
It wasn't complicated
Baby those 3 words saved my life

I love you I love you
You are the love of my life my life
I love you I love you
You are the love of my life my life

Liigaasta

May you never steal, lie, or cheat, but if you must steal, then steal away my sorrows, and if you must lie, lie with me all the nights of my life, and if you must cheat, then please cheat death because I couldn't live a day without you.

Väike copy-paste ühest teisest blogist ja filmist Liigaasta.
Käisin ka seda filmi vaatamas juba siin mõni nädal tagasi ja väga-väga meeldis. Vaataks veel. Mulle meeldib filme mitu korda vaadata, sest iga kord leiad sealt jälle midagi uut ja huvitavat, mida esimese korraga kohe tähele ei pannud.
Aga nüüd on veelgi suurem soov minna Iirimaale ja ennast sealsest loodusest lummata lasta.

Kuid filmist niipalju, et ilus on vaadata suurt inimestevahelist armasust ning selle tekkimist. Kuidas miski asi/keegi paneb meid oma senises elus kahtlema ja elu ümber vaatama. Armastuse pärast tehakse ikka igasugu imelikke ja mitteimelikke asju. Tõeline armastus paneb terve maailma keerlema. On see siis hea või mitte...võta kinni. Eks vist kuidas kellelegi. Kes ratsionaalsem, kes mitte.
Minule, vana romantikule, meeldib, kui maailma keerleb:) Mina ei taha olla armastuse koha pealt ratsionaalne, tahan kaduda sinna salapärasesse maailma ja sealt enam mitte kunagi tagasi tulla...

Ükski päev...

...ei saa alata halvasti ega ka kulgeda halvasti, kui saab juua kohvi Sponge Bobi tassist, mille üks tore tädi tegelikult minu suuremale pojale kaugelt kaugelt Türgimaalt tõi, aga mille Tannu emmele hoopis loovutas:)

Pestotäidisega kana

Kuulates järjekordselt oma söögitegemise-muusikat, mis shuffeldas mul läpakas ja milleta ma kuidagi köögis toimetada ei suuda, hakkasin õhtuksööki valmistama. On asju, mida ma lihtsalt vaikuses teha ei saa ja söögi tegemine on kindlasti üks nendest.
Just neid kahte, Hedvigit ja Tanelit, on koos hea kuulata. Tasakaalusatavad teineteist. Hedvigi laulud viivad kuskile kaugustesse ja mõtete soppidesse tuulama ja Tannu toob oma rajuma muusikaga jälle reaalsusesse tagasi.
Ja siinkohal ma ei saa mitte mainimata jätta suvist Hedvigi ja Andre kontserti Kalvi mõisas, mis jättis lihtsalt unustamatu mulje mulle. Loodan, et ka ees seisaval suvel ühe taolise kontserdi elamuse võrra rikkamaks saan.
See mõis ise on lihtsalt fantastiliselt ilus. Mõnus ja kuidagi eriti hubaselt soe. Ja see roosiaed ja vaade merele..ohh jah:)
Kui ma kunagi rikkaks saan, siis kindasti tahaks sinna ööseks jääda, et saaks kõike seda veel ja veel kauem nautida. Kohv ja värsked saiakesed hommikuses kasteses roosilõhnas...mmm...mõnus.

Aga nüüd söögi juurde. Lapates uut Oma Maitset, jäi silma pestotäidisega kana. Tundus isuäratav, aga retsepti väga ei süvenenuda ei jõudnud.
Täna siis, kui mõtlesin teha seda, avastasin, et sinna käib ka maitsestamata toorjuust. Kuid seda mul kodus polnud. Aga pole hullu, asendasin selle Tere küüslaugu toorjuustuga ja natukese merevaiguga. Segasin need pestoga (mitte küll oma tehtud) kausis kokku ja pistin kanafilee vahele. Riivsaiale lisasin soola, pipart,kuivatatud basiilikut ja püherdasin kanad korralikult seal sees. Seejärel kanad ahjuvormi, oliivõli peale ja kuuma 200 kraadisesse ahju küpsema.

Natuke jäi pesto ja toorjuustu "möksi" alles ja kasutasin selle väga otstarbekalt ära. Nii head asja ei saa mitte raisku lasta:)
Kana sai lõpuks valmis. Terve köök oli nii head pesto lõhna täis ja sai isukalt sööma hakata. Võiks öelda, et täitsa hea tuli. Aga järgmine kord tahaks kindasti täpselt retsepti järgi teha. Just maitsestamata jogurti ja seedrimänni seemnete poolest. Ja tomatist tundsin ka puudust.

















Õige retsept aga järgmine:

4 broilerifileed
3 sl isetehtud pestot
u 100 g mascarpone´t või maitsestamata toorjuustu
4 sl oliivõli
100 g riivsaia
200 g ploomtomateid
peotäis seedrimänni seemneid
basiilikut
soola, pipart

- Kuumuta ahi 200 kraadini.Tee iga filee sisse noaga lõige, et tekiks täidise jaoks tasku. Sega mascarpone ja pesto ning jaga nelja filee vahel.
- Määri iga kanatükk 1 tl õliga ja maitsesta korralikult. Maitsesta ka riivsai ning lase kanafileedel selles korralikult püherdada. Tõsta portsjonid õliga määritud ahjupannile ja lisa tomatid. Soovi korral nirista veel vähese õliga üle.
- Küpseta 20-25 minutit. Lisa roale seedrimänni seemneid ja lase veel 2 minutit küpseda. Raputa üle basiilikuga. Paku koos kartuli või krõbeda saiaga.

Lumi palun mine ära!

No ma ausõna enam ei jaksa lihtsalt...kopp on ees ja künnab. Aga oleks siis maa must, oh ei. Lund on kurgumulguni ja rohkemgi veel. Kui juba hakkad lootma, et kevadine päike sulatab vaikselt seda meeletus koguses lund, siis sama päeva õhtul sajab kõik tagasi ja mingist paljast mustast maast pole haisugi.

Tahaks juba sinilille metsa alla korjama minna ja linnulauluga aasal jalutada:)

Ootame ja loodame siis, et lume sulamine meid päris ära ka ei uputa.

Minu elu esimene juustukook

Minu jaoks oli juustukoogi tegemine suhteliselt hirmuäratav, sest tundus, et see on kõrgem matemaatika ja ma ei saa sellega never hakkama. Aga võta näpust:)
Leidsin nami-nami lehelt selle retsepti ja lugedes kommentaare tundus imehea ja imelihtne:)

Ja kuna mehe õde Inglismaalt koju tuli, siis oligi hea põhjus üks kook küpsetada.
Ämm ja äi igastahes andsid oma heakskiidu mu esimesele toorjuustukoogile:P Ja mulle omale ka väga maitses, kindasti teen seda veel.

Aaa ja mis kõige tähtsam, üleeile panin ka leiva juuretise käärima. Näis, mis sellest välja tuleb:)

Tähtpäev

Reedel, 19.03, oli meil 5.pulmaaastapäev. Uskumatu juba 5 aastat täis, kuhu see aeg küll ometi kaob:D Ja mis veel "hullem", mul on kodus laps, kes saab suvel ju ka juba 5...varsti kooli ja siis juba pruudid majas...appiiiii:))

Aga plaan oli siis õhtul lihtsalt midagi head teha ja mõte jäi pasta peale. Kuna ma sain naistepäevaks omale Jamie Oliveri kokaraamatu ja jubedalt tahaks sealt kõiki asju proovida siis leidsingi sealt sellise huvitava roa nagu tagliatelle brokoli ja pestoga. Mis mind selle juures just huvitama hakkas oli see, et Jamiel paneb pasta sisse kartulit. No mina näen sellest asja küll esimest korda:) Reipalt poodi minnes aga selgus, et seal ei ole nii brokolit ega ka värsket basiilikut:(
Seega pidin midagi uut välja mõtlema ja võtsin poest lihtsalt koort, kirrstomateid , juustu (Valio forte, kui ma nüüd õigesi mäletan, sest ka paremsani seal polnud-see on see kohaliku poe "eelis").
Kodus praadin kanafilee, sibula, küüslaugu, kirsstomatid ja lõpuks lasin veist podiseda poti all koos koore ja riivitud juustuga. Maitsestasin soola-pipra-kuivatatud basiiliku-karriga. Ja kõige lõpus pasta hulka ja valmis ta oligi.

Maailma tervislikum võisai

Õnneks küll margariinita, aga see-eest ketšupiga:) Ei mingeid vorste ega juuste, vaid puhas ketšup.
Ja mida minu suurem laps võiks vist lõpmatuseni süüa. Nii palju siis meie tervislikuma elu poole liikumisest:D Aga eks vahel ikka ju võib ka selliseid toredad asju süüa.

Vitamiinipomm

Peale väsitavat tööpäeva lõppu kulub alati midagi head ära ja poes ringi vaadates tuli idee teha üks hea värske salat. Mõeldud, tehtud. Asjad korvi ja minekule. Kodus lendasid kaussi tomat, hiinakapsas, redis, roheline sibul (niii ammu pole seda söönud, häbi kohe), paprika ja külmkapis oli feta juustu ja peale veel natuke soola-pipart-kuivatatud basiilikut ja oliiviõli ja valmis oligi. Rukkileib kõrvale ja õhtusöök missugune:) Ei pea alati midagi suurt ja sooja ju olema. Kõht on igatahes jube täis, sest kauss oli suur ja ma ei suutnud lõpetada enne, kui kõik otsas oli:P


Aga tegelikult ma ei saa aru, mis minuga praegu toimub. Mind küll pole söögi tegemine kunagi külmaks jätnud ja hea meelega olen proovinud erinevaid sööke (just teiste tehtud:D),kuid viimasel ajal olen kohe eriti huvitatud sellest, et ise midagi head valmis kokata. Riiulid on täitunud aastate jooksul mitme erineva kokaraamatuga, netist on välja printitud igasugu põnevat kraami, aga nüüd kohe eriline tuhin peal. Poes käin ringi pilguga, et mida maitsavat ühest või teisest saaks ja kuidas miski koos maitseks jne jne.
Tegelikult tuleb palju sellest, et nähes mida mu lapsed söövad, siis tuleb tõeline ahastus peale. Näost aetaks sisse (kui vähegi lubatakse) igast jama, mis tegelikult ei anna lapse kasvavale organismile mitte midagi. Aga emana tahad ju näha, et lapse sööks tervislikult ja saaks sellest söögist peale säilitusainete ka midagi muud.
Seega olen igasugused poolfabrikaadid ja muu jura keelanud koju osta. Nüüdsest peab kõik lauale minev olema enda tehtud...ok, päris hulluks ma ka ei lähe ja kõike ära ei keela, sest endalgi rämpstoidu isu ja vahel peab omale ka seda lubama, aga üldjoones võiks ja peaks ikka tervislikuma elu suunas liikuma.
See ei tähenda, et me nüüd kogu perega hakkaks vaid juurikadi sööma...oh ei. Pitsa ruulib ikka ja alati, aga see saab nüüdsest olema tiba tervislikum, kui see, mis poodidest pakutakse.

Ja kuna meil siin maal pisi-pisi maalapike, siis prooviks see aasta sinna ka midagi istuda (nt mõni porgand, aga pigem maitsetaimi, mida saaks talveks sügavkülma panna). Kui see lumi muidugi suvatseb üldse kunagi siit Eestimaa pinnalt kaduda (no ausõna on kopp ees juba ja praegu välja vaadates sajab JÄLLE juurde :S )

Pontšikud, pontšikud

Esimesed kohupiimapontsikud valma. Niii head tulid:) Teinekordki.
Idee sain Britta blogist, nii et tänud sulle;)

Ja kui jutt juba Britta blogi peale läks, siis ma ei saa mitte kiitmata jätta sinu tegemisi....no super lihtsalt. Jõuaks ma ise ka kunagi sinnamaale, et nii tubli oleks. Kuid, nagu öeldakse, kes tasakesi sõuab, see kaugele jõuab. Ma siis katsun ka sellest kinni hoida;)

Taas käsitöölainel

Siit ta siis tuleb, minu täitsa esimene postitus:D

Aga nüüd asja juurde:)

Pole juba ammu-ammu midagi meisterdanud ja nüüd ndlvahetusel (muidugi just enne sünnipäevale minekut, kus kõige kiirem aeg, aga no tüüpiline käitumine minu puhul;) ), tuli suur tuhin peale, et sai kohe mitu asja valmis tehtud. Nüüd ootan uut rahalaeva:) et saaks ühelt väljamaa lehelt igast põnevat ja seninägematut ehete-nänni tellima kukkuda.
See on see, kui annad näpu ja see meisterdamine võtab hoopis käe. Ei saa enam pidama ka, aga ega ma väga virisegi. Mulle täitsa meeldib see. Närvid puhkavad ja puha...senikaua kuni lapsed neid kõige väiksemaid osi just põrandale ei kukuta ja siis mina neid üks haaval sealt korjama ei pea.
Viimased nokitsemised: